Enam makstud tulemustasu saab palgast kinni pidada.

Advokaadibüroo Lillo & Partnerid esindas edukalt kostja huve kohtuasjas, kus vaieldi peamiselt selle üle, kas tööandjal (kostja) oli õigus töötajale (hageja) makstud tulemustasu ilma hageja nõusolekuta tasaarvestada. Seega, kas hagejale makstud tulemustasu tasaarvestamisel oli kostjal kohustus saada töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või on hagejale tasutud tulemustasu vaadeldav kui ettemaks.

Hageja töötas kostja juures müügispetsialistina ja tal oli õigus saada tulemustasu hageja poolt vormistatud arvete käibemaksuta müügikattelt. Hageja sõlmis kaks müügilepingut, millest kostja müüjana taganes, kuna arveid õigeaegselt ei tasutud. Hageja järgmisest töötasust peeti tema nõusolekut küsimata kinni summa, mis talle varem maksti nende lepingute sõlmimise tulemustasuna.

Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust alusetult tasutud tulemustasu nõuet kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-ga 1 tasaarveldada. Hageja arvates on töölepingu seaduse (TLS) § 78 lg 1 näol on tegemist erisättega VÕS § 197 lg 1 suhtes ja see eeldab töötaja töötasu tasaarvestamiseks töötaja kirjalikku nõusolekut. Kostja oli menetluses seevastu seisukohal, et kõnealuste lepingute põhjal hagejale makstud tulemustasu võrdsustub töötajale tasutud ettemaksuga TLS § 78 lg 3 mõttes, sest see maksti hagejale välja, aga hiljem selgus, et hagejal langes ära õigus saada sellist tasu.

Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hagejale makstud tulemustasu muutus tulemustasu ettemakseks pärast tasu saamise õiguse äralangemist. Kohus tuvastas ka, et tasu saamine langes ära kostja poolt müügilepingute ülesütlemisel.

Kuigi tulemustasu näol oli selle maksmise hetkel tegemist töölepingust tuleneva õigustatult makstud tasuga, siis see muutus lepingutest taganemisel tulemustasu ettemakseks ennekõike põhjusel, et just sellel hetkel langes ära alus hagejale tulemustasu maksmiseks (s.o kokkulepitud tulemus jäi hagejal saavutamata).

Kõige olulisem oli antud kohtuasjas TLS § 78 lg 3 tõlgendamine. Kohus asus seisukohale, et TLS § 78 lg 3 mõte on reguleerida kõiki töötajale makstud summade tasaarvestamist, mida võib pidada ettemaksuks, st tasu, millele vastavat tegu pole tasu saamise hetkeks veel sooritatud. Ettemaksu saanud töötaja peab selle tööandjale tagastama juhul kui samaliigilisi nõudeid poolte vahel ei eksisteeri või kui tasaarvestav pool tasaarvestust ei tee. Olukorras, kus poolte vahel samaliigilisi nõuded on olemas, võib need kooskõlas TLS § 78 lg-ga 3 tasaarvestada ka ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta.

Tavaliselt on (Eestis) töötaja töösuhte nõrgem pool. Töölepingu seaduse § 78 lg 1 ja lg 3 ülesehitus ning käsiraamatutes neile antud tõlgendus on mõistetav eelkõige olukordades, kus tööandja nõue ja selle suurus ei ole etteaimatav ning mille kujunemist pole töötajal võimalik kontrollida (eriti kehtib see kahju hüvitamise nõude puhul).

Kokkuvõtvalt sedastas Harju Maakohus 30. augusti 2013. aasta otsuses tsiviilasjas nr 2-13-1318, et teatud juhtudel – nagu ka selles kaasuses – võib lugeda ettemaksuks väga erinevaid tasusid, sh ka tulemustasu. Kohus tõlgendas sellega TLS § 78 lg 3 laiemalt kui töövaidluskomisjon seni.